Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pakktee
Mälestise registri number 10055
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 95
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.11.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Muistsed teed, Pakktee.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis asub täiesti tasasel kuivendatud heinamaal (endises soos). Pakktee avastati suure ida-läänesuunalise 5 m laiuse magistraalkraavi kaevamisel 1960-ndate aastate algul umbes kohas, kus sellesse magistraalkraavi suubub põhja poolt väiksem, 2 m laiune kraav. Sellest kraavist ida poole on 30 m laiusele maaribale hakanud kasvama kasemets. Magistraalkraavi põhjaservas kulgeb 7 m laiune uudismaatee.
Et mälestise täpne asukoht pole teada, võiks esialgselt kaitseala hõlmata NS suunas 200 m ja 150 m laiuse ala põhja-lõunasuunalisest uudismaateest 200-300 m ida pool (100m pikkuselt kummalgi pool lääne-idasuunalist magistraalkraavi).

Sisestatud: 17.03.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Aulepa külast põhja suunduvast uudismaateest ca 200-300 m idas. Pakktee päris täpse asukoha saaks kindlaks teha vaid suuremate kaevamistega.

Sisestatud: 17.03.2008.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta on andnud andmeid Aulepa küla Andruse (ca 2,3 km mälestisest lõuna pool) talu elanikud. Nende jutu järele olevat pakktee (palktee) kulgenud magistraalkraaviga kuidagi põiki, ometi ei olnud selle suund Aulepa küla poole. Tee olnud tehtud 2m pikkustest ja kuni ca 20 cm läbimõõduga kirvega raiutud okaspuulattidest, mis paiknenud üksteise kõrval 30-40 cm sügavuses turbakihi all. Hea säilivuse tõttu leidnud osa latte isegi veelkordset kasutamist.
1996. a inspekteerimise ajal sai magistraalkraavi perve mitmes kohas labidaga kaevatud. Üheski šurfis pakkudele ei satutud.
Kaitse all alates 1964. aastast.

Sisestatud: 17.03.2008.

Üldinfo


Maismaateed on algselt olnud looduslikud rajad, millel parandati vaid raskemini läbitavaid kohti. Vanimad säilinud inimkätega rajatud teed on okstest, hagudest või palkidest rajatud teed ehk soosillad, mida nimetatakse ka pakkteedeks. Suuremaid vahemaid läbiti muinasajal talviti: üle soode, rabade ja veekogude kulgenud otseteed võimaldasid liikuda kohtades, mis olid suviti läbipääsmatud. Taliteed olid eriti tähtsad suuremate kaubavedude jaoks nii sisemaa- kui kaugliikluses. Veel enne vankriga läbitavate rööbasteede teket ääristasid jõgede-ojade kaldaid ja kõrgemaid mäeseljandikke ratsarajad. Maismaal liikudes ületati jõgesid koolmekohtades; hiljem hakati rajama alalisi sildu. Olulisemaid maismaateid hakati Eestis tõsisemalt korrastama alles 17. sajandil, mil loodi reisijate teenindamiseks postijaamade võrgustik.
Veeteed olid tõenäoliselt siiski kõige kiiremad liikumisteed – kiviajast alates on paatide ja laevadega mööda jõgesid ja merd sõidetud. Paate veeti ühest veekogust teise mööda lohisteed.
Vee- ja maismaateede sõlmpunktides – eriaegsetes randumiskohtades ning sadamates on säilinud nii maale kui ka vette tehtud rajatiste jäänuseid. Meri on aastasadade jooksul maismaa ees taandunud: randumiskohad ja sadamad on tänapäeval eristatavad muistsel rannajoonel, mis asub kaugel sisemaal.

Sisestatud: 30.12.2014.