Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 10059
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 79
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.12.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu ala kujutab endast omaaegse suhteliselt kõrge kruusaseljandiku jäänukit. Praeguseks on mägi suuremas osas kruusana ära veetud, alles on selle põhjapoolne osa kahe saarena. Väiksem maanteele lähem jäänuk on ovaalse põhiplaaniga, NS suunas 25 m pikk ja 10 m lai. Teine suurem jäänuk algab esimesest 5 m ida pool ja on OW suunas piklik, laiema idaosaga ja kitsa, keelesarnase lääneosaga. Tema maksimaalne pikkus on OW suunas 120 m laius, idaosas 36 m, lääneosas vaid 3-5 m. Laiema idaosa pikkus on OW suunas 50 m, kitsama osa pikkus 50-60 m. Pealt on need seljandiku säilinud osad võrdlemisi tasased, kaetud murukamaraga. Kohe kamarakihi all (5-10 cm sügavusel) algab hele kruus.
Jäänukitest lõuna pool leidub suhteliselt värske, 2 m sügavune kruusaauk, jäänukite vahel ja neist põhja pool on aga vanemad kamardunud kruusavõtmise jäljed (ca 1 m sügavused). Põhja poolt piirab seda vana kruusavõtuala lepamets, mis ulatub idaosas jäänuki põhjaservani.
Ilma arheoloogiliste kaevamisteta ei saa muistise säilivuse kohta hinnangut anda. Tõenäoliselt on kalmistu suures osas hävinud.

Sisestatud: 05.12.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Haapsalu-Keila maanteest 200-320 m kaugusel ida pool. Selleni viib maanteelt kagusse suunduv omaaegne kruusa väljaveo tee.

Sisestatud: 05.12.2007.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid:
H. Moora. Läänemaa muinasaeg. Tartu 1942, lk 20. Kohta nimetati Suiste- ehk Tiinamäeks. Kruusavõtmisel on 45-60 cm sügavuselt leitud inimluid ja ühe pealuu juurest kaelakee 13-st läbipuuritud koerahambast.
1985. a septembris leitud inimluid. Leiu põhjal kalmistu dateeritud II aastatuhandesse e.m.a.

Sisestatud: 05.12.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.
Kaitse alla kuulub kirjeldatud ala ja kaitsetsoonina 50 m laiune vöönd selle ümber.

Sisestatud: 05.12.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 30.12.2014.