Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10060
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 1990
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 11.03.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub kõrgel põllumaal, ümbruskonna kõrgeimal kohal. Maapind langeb kalmekohalt ida ja lääne suunas. Kalmeala on ebamäärase ovaalse kujuga, OW suunas 26 m pikk ja NS suunas 20 m lai. Kalme laius on suurem lääneosas. Teravamalt kerkivad kalmeservad esile ida- ja lääneservast, seevastu muistise lõunaserv on üsna lage. Kalme kerkib ümbritsevast põllupinnast ca 1 m kõrgemale. Pealt on muistise ala murukamarasse kasvanud, kohati ulatub sellest aga esile raudkivinukke. Kalmealae on mitmesse kohta kive kogutud. Lepapõõsastest palistatud ida-läänesuunaline (5 m pikk ja 2 m lai) kivihunnik leidub kalme keskosas, sama suur NS suunaline hunnik muistise kaguosas. Väiksem kivihunnik leidub veel kalmeala loodeosas, üksik 2x1m kivi asub edelaosas. Kalmele kogutud kividest on suurimad kuni 1m läbimõõduga. Lisaks kalmel leiduvatele kividele, on neid suuremas ulatuses kogutud muistise kirdeserva. Muistise lõunaserva on kunagi kogutud mitmesugust rämpsu.
Kalmeala loodeosas kasvavad mõned kadakad ja 10 m kõrgune kask, kirdeservas 5m kõrgune lepapõõsas. Muistis on suhteliselt hästi säilinud.
Kaitse alla kuulub kirjeldatud kalme ja kaitsetsoonina selle lähim ümbrus.

Sisestatud: 14.01.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis paikneb Haapsalu-Keila maanteest 54 m põhja pool põllul.

Sisestatud: 14.01.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud V. Lõugase poolt 1970. a. Kultuurkiht koosneb raud- ja paekividest ning suhteliselt tumedast mullast (V. Lõugas. Lääne-Eesti rahvastiku kultuurist rooma rauaajal. ENSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused. 1972, nr 2, lk 172).

Muistis kuulub ajavahemikku I aastatuhande lõpp e.m.a.- I aastatuhande I pool.

Sisestatud: 14.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 14.01.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 30.12.2014.