Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 10061
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 76-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.03.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Kultusekivi asub suhteliselt kõrgel maal, põldu ja söödiala eraldava laialivajunud kiviaia servas. Ilmselt on ta praegusele asukohale toodud kusagilt lähedalt, kõige tõenäolisemalt naabruses asuvalt põllult. Kivist ida poole jääb künklik rohtukasvanud söödiala (kunagine kruusavõtukoht), lõuna-kagu poole tasane rohumaa. Viimase keskel, kivist ca 60 m kagu pool on kokkulükatud kruusaküngas viimase peale asetatud tsisterniga. Kivist lääne poole jääb lage põld.
Mälestisest 3 m põhja-kirde poole jääb söödiala ümbritseva okastraataia nurk.
Muistis kujutab endast ebakorrapärase põhiplaaniga ja kumera pealispinnaga raudkivi, mille pikkus on NS suunas 2,1 m ja laius 2 m, suurim kõrgus 1,55 m ja ümbermõõt maapinna lähedalt 6,9 m. Kivi kõrgemal, kagu-loodesuunalisel harjal leidub kolm korrapärast kunstlikku kultuselohukest (lohkude läbimõõdud 6-8 cm).

Sisestatud: 14.01.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Keila-Haapsalu maanteest ca 700 m põhja pool, Kraavi talu piiridest loode, Raudsepa II piirist kagu pool.

Sisestatud: 14.01.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on registreeritud Signe ja Saamo Heldemaade poolt 1981. a.

Muistis on dateeritav I aastatuhandesse e.m.a.

Sisestatud: 14.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitse alla kuulub kirjeldatud kivi ja vaadeldavuse tagamiseks selle lähiümbrus.
Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 14.01.2008.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 30.12.2014.