Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 10064
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 14-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Kultusekivi ei paikne algsel kohal. See on toodud praegusele asukohale (maaparandustööde lõpetamise märgina) kas 150 m kirde pool kasvavate hiietammede juurest või kusagilt lähemalt. Praegu on ta lükatud ca 2,5 m läbimõõduga ja ca 0,8 m kõrguse kamardunud mullahunniku otsa. Sammaldunud kiht lubab arvata, et algsel kohal oli kivist vaid ülemine kolmandik maapinnast väljas.
Muistis kujutab endast kõrge ida-läänesuunalise harjaga, vertikaalse lääneküljega ja 45 kraadi all langevate põhja- ja lõunatahuga raudkivi, mille pikkus NS suunas ulatub 2,5 m-ni, laius OW suunas 1,9 m-ni, kõrgus 1,7 m-ni ning suurim ümbermõõt8,5m-ni. Kivi harjal leidub 0,5 m pikkusel alal 4 korrapärast kunstlikku lohukest läbimõõduga 4,5-8 cm ja sügavusega 0,5-2 cm.
X=6542058,Y=487956
Et kivi ei paikne algses asukohas, tuleb lugeda muistisena halvasti säilinuks (kultuurkiht ümbruses puudub). Kaitse alla kuulub kirjeldatud kivi ja selle lähim ümbrus (vähemalt 5m laiuse vööndina) võimaldades vaadet ja ligipääsu mälestisele.

Sisestatud: 16.01.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Haapsalu-Keila maanteest 150 m loode pool, Jalukse külla viivast teest 7 m kirdes.

Sisestatud: 16.01.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud E. Tõnissoni poolt 1974. a.

Sisestatud: 16.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 16.01.2008.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 30.12.2014.