Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas
Mälestise registri number 10070
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 58-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.03.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Maastikuliselt eristatav. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Allikas asub omaaegse kõrge kagu-loodesuunalise kruusaseljandiku kirdenõlval. Seljandik on juba ammu kruusana ära veetud nii, et tee kulgeb selle põhja mööda. Alles on jäänud vaid seljandiku kirdenõlv, millest (puu juure alt) voolabki välja allikas.
Väljavoolu kohas moodustub kirde-edelasuunaline 2 m pikk, 1,5 m lai ja 0,5 m sügav allikalohk, viimane laieneb kohe kirde pool kagu-loode suunaliseks 5 m pikkuseks, 2,5 m laiuseks ja 0,5 m sügavuseks lombiks. Sellest on omakorda kaevatud 7 m pikkune ja 1 m laiune kraav kirde suunas. Viimane lõpeb ovaalse kujuga 4 x 3 m suuruse kaevatud lombiga. Lompi ümbritseb 0,7 cm kõrgune muldvall ja piirab kirde poolt 1 x 1 x 1 m suurune raudkivi. Ovaalsest lombist 4 m kirde pool on metsaga piiratud põllulapp.
Allika ümbrus on metsa kasvanud. Väljavoolukoha ümbruses kasvab üle 5 m kõrgune lepavõsa, mujal, eriti allikast ida ja põhja pool (põllulapi ääres) 10-15 m kõrgusi kuuski. Allikas on muistisena hästi säilinud.

Sisestatud: 17.01.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Keedika-Palivere teest ca 40 m lääne-kirde pool, teelt kirdesse suunduvast metsateest ca 115 m põhja-loode pool.

Sisestatud: 21.04.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 17.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitse alla kuulub kogu süsteem: mõlemad allikalohud ja ka kaevatud lomp ning kaitsevöönd nende ümber.
Kaitsevööndi piirid on näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 17.01.2008.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 30.12.2014.