Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Muistsed põllud
Mälestise registri number 10075
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 79-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: asukoht tuvastamata

Inspekteerimise kuupäev: 11.03.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Tööpaigad, Muistsed põllud.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Põllujäänused asuvad lehtpuumetsaga (kased, lepad, tammed, sarapuud) kaetud NS suunalisel seljandikul 140 m pikkusel ja 70 m laiusel alal. Enamik põllukivihunnikuid paikneb reas seljandiku lael. Seljandiku kõrgema osa laius on 60-70 m, kõrgus ümbritseva alaga võrreldes maksimaalselt 2 m. Põllukivihunnikutest põhja poole madaldub seljandik laugjalt peaaegu olematuks. Seljandikust loodes on soine vesine ala, idas madalam maa. Enamik põllukivihunnikuid on ümara põhiplaaniga ja kuni 0,5 m kõrged, mõned ka kolmnurkse kujuga. Pealmises kihis näivad olevat väiksemad kivid, altpoolt tõuseb esile ka suuremaid, kuni 0,5 m läbimõõduga raudkive. Kahe põllukivihunniku keskosa on neisse kunagi varem kaevatud hunnikut sügavuti läbiva auguga lõhutud. Põllujäänuste hulka kuulub ka põllumassiivi põhja-loodenurgast 12 m põhja pool algavast ja 70 m pikkuselt ida poole ulatuv kiviaia tald, mille laius on praegu 1 m ja kõrgus keskmiselt 0,5 m.
Põllukivihunnikute mõõtmed ja iseloomustus:
1. läbimõõt 4 m, kõrgus 0,5 m, hunniku keskele on kaevatud 3 x 1 m suurune, kultuurkihti läbiv auk;
2. 2. piklik, kirde-edelasuunaline 4 m pikk ja 3 m lai, 0,5 m kõrgune, hunniku juurest ulatub 4 m pikkune kivirada lääne suunas;
3. piklik, NS suunas 2 m pikk, 1 m lai;
4. läbimõõt 3 m, kõrgus 0,3 m, hunniku juurest ulatub 4 m pikkune kivirada lääne poole, mõned kivid on ka hunnikust ida suunas;
5. läbimõõt 4 m, kõrgus 0,5 m;
6. kolmnurkse põhiplaaniga, 3 x 3 m, 0,3 m kõrgusega;
7. kolmnurkse põhiplaaniga, 3 x 3 m, 0,3 m kõrgusega;
8. läbimõõt 3 m, kõrgus 0,3 m;
9. läbimõõt 5 m, kõrgus 0,5 m, keskele kaevatud 1 m läbimõõduga auk;
10. läbimõõt 3 m, kõrgus 0,5 m;
11. läbimõõt 4 m, kõrgus 0,5 m.

Sisestatud: 30.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistsed põllud asuvad Haapsalu-Keila maanteest 280-400 m loode pool, Räägu mõisakompleksist 220-280 m lääne pool. Mälestise juurde saab maanteelt põlluserva mööda otse minnes.

Sisestatud: 07.04.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud Saamo Heldemaa poolt 1980-ndatel aastatel. Dateeritav I aastatuhandest - II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 07.04.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise asukoht on nähtav maa-ameti kaardil ja lisatud skeemil. Kaitse alla kuulub põllujäänuste ala 140 m pikkusel ja 50 m laiusel alal ning kaitsevööndina selle lähim ümbrus 50 m laiuse vööndina. Kõnealusel alal on keelatud igasugused mullatööd ja prahi ning kivide kogumine.

Sisestatud: 30.11.2010.

Üldinfo


Viljelusmajandus sai Eestis alguse umbes 4000 aastat eKr. Esialgu tehti põldu aletades. Erinevalt pronksiaegsetest ja hilisematest põllusüsteemidest ei ole meie kõige varasematest põldudest maapinnal nähtavaid jälgi säilinud. Vanimad säilinud nn balti põllud pärinevad ajast u 1000 eKr. Tänapäeval on neist näha paarikümne sentimeetri kõrgused ja 3–4 m laiused kividest ja mullast kuhjatud põllupeenrad ja/või põllukivihunnikud. Nendel põldudel tehti ristikündi. Mõnevõrra hilisemad nn kelti põllud erinevad esimestest oma korrapära poolest: nende suurus määrati kindlaks juba enne esimest kündi. Ajaarvamise vahetuse paiku hakati põldude ümber rajama karjateid, kujunema hakkasid põlispõllud. Kui varasem põllundus põhines ühe- ja kaheväljasüsteemil, siis talirukki levimine tähendas põhimõttelist muutust: kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi arenemiseks. Lõuna-Eestis võis hilisrauaajal olla levinud aletegu, Põhja- ja Kesk-Eestis oli põllupidamine märksa intensiivsem ning võimalik, et nii mõnelgi pool rakendati ka kolmeväljasüsteemi.

Sisestatud: 30.12.2014.