Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 10076
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 82
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.10.02

Inspektor: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb kõrgel lääne suunas madalduval maal metsaservas. Kivi lähiümbrus umbes 10 m raadiuses on lage. Talu pool küljes kasvavad lehtpuud, lääne pool kuused. Kivi kujutab endast jäänukit suurest paekiviristist. Sellest on säilinud alumine pool ja üks ristiharu. Säilinud osa kõrgus on 65 cm, paksus 40 cm, laius 55 cm. Risti alumine osa seisab kindlalt maa sees. Risti lähiümbruses leidub kaevamisjälgi. 1 m ulatuses on kivi ümber lohk, läänes leidub aga 1,5 m läbimõõduga ja 20 cm kõrge kruusaküngas. Ristist 1,3 m põhja pool ulatub maa seest välja 50 x 20 cm suurune raudkivinukk. Samas peaks asuma ka mälestis reg nr 10072 kalmistu nn "Poola kuninga haud".

Sisestatud: 11.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis paikneb Linnamäelt Riguldisse viivast teest piki läände suunduvat taluteed ca 460 m kaugusel. Kivi asub sellest teest 5 m põhja pool, taluõue lääne poolt piiravast aiast 10 m lääne pool, talu lähimast hoonest ca 20 m kaugusel.

Sisestatud: 24.01.2008.

Mälestise ajalugu


Kivi olevat asunud varem teises kohas, kus täpselt, ei ole teada. Arhiiviandmetel oli kivi algses asukohas ka kellegi talumehe poolt kaevatud ning mullapinnas peitunud kivide all luid ja sütt märgatud. Ristikivil olla aga vanasti (isegi veel 19. saj lõpul) viheldud. Seda teinud tüdrukud mehelesaamise lootuses. Kivil arstitud ka inimeste ja loomade haigusi (Ajalooinstituudi arhiiv, F.22, Sü 47, 7). Kivi juures viidi 1971. a nn Poola kuninga haua otsimise eesmärgil läbi proovikaevamised. Ühes kaevendi servas paljandus raudkividest kivistik. Mingeid jälgi muistsest hauast siiski ei leitud (Ajalooinstituudi arhiiv, F. 22, Sü 47, 6).
Ristikivi peaks pärinema ajavahemikust 16.-17. saj.

Sisestatud: 24.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 24.01.2008.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 30.12.2014.