Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 10078
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 23-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivi on ristkülikukujulise põhiplaaniga, pealt peaaegu lame. Tema pikkus ulatub kirde-edela suunas 5,3 m-ni, laius kagu-loode suunas 2,6 m-ni, kõrgus 1,7 m ja suurim ümbermõõt 14 m. Kõige kõrgem on kivi kirdeosa. Kivilae edelaossa on õõnestatud 1 m läbimõõduga ja 15 cm sügavune korrapärane kausisarnane lohk, ilmne ohvrilohk. Kivilae keskosas on veel väiksem ovaalne (ilmselt looduslik) lohk mõõtmetega 30 x 20 cm ja sügavusega 4 cm. Kivi on muistisena hästi säilinud.

Sisestatud: 07.04.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Haapsalu-Keila maanteest ca 220 m põhja-loode pool, sellest loodesse suunduva tee hargnemiskohas igast küljest teega piiratud kolmnurksel haljasalal.

Sisestatud: 07.04.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis kuulub II aastatuhandesse. Kivist teatas kodu-uurija Ilmar Allikmaa 1977. a.

Sisestatud: 07.04.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 07.04.2008.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 30.12.2014.