Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10081
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 81-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.03.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Asula kultuurkiht paikneb kõrgel lagedal, põhja ja osalt lääne suunas madalduval põllumaal, oja ääres. Kultuurkiht on erineva paksusega ja keskmise intensiivsusega (sisaldab suhteliselt rohkesti põlenud raudkive, kuid ei ole eriti tumedat värvi).
Kaitse alla kuulub kõnealune asulakoht kirjeldatud piirides ja kaitsetsoonina 50 m laiune vöönd sellest põhja lõuna ja lääne pool. Kuna kultuurkihti võib siiski esineda ka mõisapargi alal, siis tuleks seal kaitsetsoonina hõlmata OW suunas150 m pikkune ja NS suunas 100 m laiune ala tiigi ümbruses, kusjuures ala keskele jääks tiik. Kõnealusel alal on keelatud igasugused mullatööd (peale tavaliste põllu- ja aiatööde varem kasutatud piirides) ja prahi mahapanek ning kivide kogumine.

Sisestatud: 30.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Lääne-Nigula-Uugla-Jalukse teest läänes, endisest Uugla mõisa südamest vahetult lääne pool.
Asula kultuurkihi põhja- ja läänepiiriks on mõisatiigist välja voolav, algul läände suunduv ja siis lõunasse pöörduv oja (kraav), lõunapiir kulgeb sellest 70 m lõuna poolt, idapiir aga mööda teed. Seega on asula ala pikkus OW suunas 150 m, laius NS suunas 70 m. Siiski ei ole välistatud, et kultuurkihti võib esineda ka teest idas mõisapargi territooriumil, eelkõige tiigi ümbruses.

Sisestatud: 30.11.2010.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud Mati Mandeli ja Saamo Heldemaa poolt 1981. a. Asula alalt kogutud savinõukillud ja rauašlakk säilivad Ajalooinstituudis.
Muistis on dateeritav II aastatuhande I poolde.
Asula piiride täpsustamiseks on läbi viidud uuringud (täpsustatud passi ei ole):
Mandel, M. 2008. Uugla 2007. aasta arheoloogiliste kaevamiste aruanne.
Mandel, M. 2009. Uugla 2008. aasta arheoloogiliste kaevamiste aruanne.

Sisestatud: 30.11.2010.

Aruanded


Mandel, M. 2008. Uugla 2007. aasta arheoloogiliste kaevamiste aruanne.
Mandel, M. 2009. Uugla 2008. aasta arheoloogiliste kaevamiste aruanne.

Sisestatud: 23.08.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 30.12.2014.