Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10082
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 1989
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 17.03.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb põldudevahelisel NS suunalisel söödialal. Selle pikkus NS suunas on 70 m laius OW suunas 12-14 m (põhjaosa kitseneb 3 m laiuseks), pinnas on kerge kaldega kirde-edela suunas, ja selle kõrgus ümbritsevast põllumaast kuni 1,2 m.
Söödiala kesk- ja idaosa on kunagise kruusavõtmisega lõhutud, tekkinud 15 m pikkuse ja 3-5 m laiusega lohku on ümbritsevatelt põldudelt veetud kuni 1 m läbimõõduga raudkive. Suuri kive esineb kogu söödiala idaservas. Millise osa söödialast haarab enda alla kalme, ei ole täpselt kindlaks määratud. Tõenäoliselt võib kalmeala pikkuseks lugeda vähemalt 55 m, kusjuures põhjapoolse, 14 m pikkuse kitsa osa kuuluvus jääb lahtiseks. Tõenäoliselt on suur osa muistisest kruusa võtmisega lõhutud ning täiesti terve näib olevat vaid lääne- ja lõunaosa. Väikese proovišurfi tegemisel 30. augustil 1073. a leiti savinõukilde ning põletamata luukild (Ajaloomuuseumis). Proovišurf tehti muistise tervemasse, 8 m läbimõõduga lõunaossa.
Muistis on kunagise kruusavõtmise tõttu suhteliselt halvasti säilinud. Kaitse alla kuulub aga kogu söödiala ning selle lähim ümbrus.

Sisestatud: 14.04.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Uugla-Auaste teest ca 100 m ida pool.

Sisestatud: 14.04.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis avastati 30.08.1973. a M. Mandeli poolt. Kuulub arvatavasti I aastatuhande II poolde või II aastatuhande algusesse.

Sisestatud: 14.04.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näisatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 14.04.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 30.12.2014.