Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10085
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 486204.96
Y-koordinaat 6539596.77
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 06.11.20

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Kirjeldus



Mälestis asub endisest Uugla mõisasüdamest ca 200 m põhja-loode pool, kahel pool maanteed ja selle all, suhteliselt kõrgel tasasel maal.

Tee alla jääb kalme idaosa. Tegemist on piklik-ovaalse põhiplaaniga murukamarasse kasvanud künkaga. Pealt on ta suhteliselt tasane, võrdlemisi selgesti eristatava põhja- ja idaservaga ning lauge ja ebamäärase lõuna- ja lääneservaga. Kalme kogupikkus ulatub OW suunas 40 meetrini, laius NS suunas 10-12 meetrini. Teest ida poole jääb tervem 12 x 9 m suurune kalmeosa. Ümbrusest tõuseb kalme 0,6-0,7 m kõrgmale. Teest läände jääval alal on mitmete varasemate lõhkumiste jälgi, näiteks on kalme lõunaservas kive täis loobitud ca 2 m läbimõõduga auk, samasugune kive täis aetud auk on ka kalme edelaservas. Kalme lähiümbrus on söödis.

Arheoloogilistel proovikaevamistel tuli välja tume kalmemuld, mis sisaldas sütt ja hulgaliselt kive.

Sisestatud: 12.11.2008.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub endisest Uugla mõisasüdamest ca 200 m põhja-loode pool, kahel pool maanteed ja selle all, suhteliselt kõrgel tasasel maal. Tee alla jääb kalme idaosa.

Sisestatud: 10.11.2008.

Ajalugu


Uugla kalmeid on registreeritud Vello Lõugase poolt 1970. a. Neile juhtis esmakordselt tähelepanu Ilmar Allikmaa. Kalmet ei ole kaevatud (arheoloogiliselt põhjalikult uuritud). Ilmselt kuuluvad kalmed I aastatuhande algusesse.

Sisestatud: 10.11.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 29.12.2014.