10085 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 10085 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 486204.96 |
Y-koordinaat | 6539596.77 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 06.11.20
Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus
|
Asukoha kirjeldus Mälestis asub endisest Uugla mõisasüdamest ca 200 m põhja-loode pool, kahel pool maanteed ja selle all, suhteliselt kõrgel tasasel maal. Tee alla jääb kalme idaosa. |
Ajalugu Uugla kalmeid on registreeritud Vello Lõugase poolt 1970. a. Neile juhtis esmakordselt tähelepanu Ilmar Allikmaa. Kalmet ei ole kaevatud (arheoloogiliselt põhjalikult uuritud). Ilmselt kuuluvad kalmed I aastatuhande algusesse. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |