10086 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Kivikalme |
|---|---|
| Mälestise registri number | 10086 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 01.12.1997 |
| Registreeritud | 01.12.1997 |
| Mälestise vana number | 10-k |
|---|---|
| Liigitus | arheoloogiamälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(1)
Inspekteerimise kuupäev: 17.03.08
Inspektor: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(1)
|
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
|
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
|
Mälestise kirjeldus Tegemist on kolme lähestikku asuva kalmega, mis asuvad suhteliselt kõrgel, ida suunas madalduval karjamaal. |
|
Mälestise asukoha kirjeldus Asukoht Veskimäe talu maal, Uugla-Auaste teest ca 200 m ida pool. |
|
Mälestise ajalugu I kalme uuriti 1977. a arheoloogide poolt läbi. Selgus, et tegemist oli korratult kuhjatud kivikalmega. Kivistik koosnes peamiselt raudkividest. Kivide vahel leidus ka tumedat mulda. Maetud oli kivide vahele ja alla põletatult. Leiti hulgaliselt panuseid: mõõk, 5 odaotsa, kirves, sõrmuseid, käevõrusid, hoburaudsõlgi jne. Leiud Ajaloomuuseumis. |
|
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piirid on näidatud KKT juurde lisatud skeemil. |
|
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |