Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10088
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 12-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on kolme lähestikku asuva kalmega, mis asuvad suhteliselt kõrgel, ida suunas madalduval karjamaal.
III kalme asub esimesest ca 45 m edela pool ning sellel jätkuvad praegu (1008 kevad) arheoloogilised uurimistööd, mille tulemusena selgub kalme ulatus.

Sisestatud: 14.04.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asukoht Veskimäe talu maal, Uugla-Auaste teest ca 200 m ida pool.

Sisestatud: 14.04.2008.

Mälestise ajalugu


Kalmed kuuluvad tõenäoliselt 11.-12. sajandisse, täpsustub käimasolevate uuringute tulemusena.

Sisestatud: 14.04.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid on näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 14.04.2008.

Aruanded


Mandel, M. 2011. Uugla maa-aluse põletuskalmistu 2010. aasta kaevamiste aruanne.
Mandel, M. 2010. Uugla maa-aluse põletuskalmistu 2009. aasta proovikaevamiste aruanne.
Mandel, M. 2009. Uugla 2008. aasta arheoloogiliste kaevamiste aruanne.
Mandel, M. 2008. Uugla 2007. aasta arheoloogiliste kaevamiste aruanne.

Sisestatud: 23.08.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 29.12.2014.