Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rauasulatuskoht
Mälestise registri number 10091
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 26-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Tööpaigad, Rauasulatuskoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 12.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Mälestis asub Lääne-Nigula-Uugla-Jalukse teest 650 m ida pool, Veskimäe talust 450-500 m ida-kirde pool, endise Uugla mõisa südamest umbes 1 km kagus.

Rauasulatuskoht asub kraavitatud madalal heinamaal, õgvendatud Taebla jõest 150 m loode pool. Muistisest sadakond meetrit lääne pool algavad lääne suunas tõusvad põllumaad. Rauasulatuskoht hõlmab kinnikasvavate, võsa ja üksikute puudega palistatud kuivenduskraavidega piiratud pikliku heinamaalapi kesk- ja lõunaosa. Heinamaa pikkus NS suunas 120 m, laius 40 m. Selle lapikeskosas võib eristada veidi kõrgemat (ca 0,5 m) ja umbes 30 m läbimõõduga ala. Viimase keskosas on aga veidi veel kõrgem küngas läbimõõduga 4 m. 1977.a selle künka ümber kaevatud proovisurfid tõid nähtavale sütt ja šlakki sisaldava tumeda mulla. Kultuurkihi paksus ca 40 cm. Heinamaalapist ca 20 m lääne poole kukkus 1941. a lennuk, mis seal ära põletati.
Rauasulatuskoht esialgselt dateeritud II aastatuhande I poolde. Muistis on avastatud 1977. a.

Sisestatud: 12.11.2008.

Üldinfo


Varaseimad metallitööle viitavad paigad Eestis on pronksiaegsed kindlustatud asulad, kus tegeldi pronksivaluga. Esimesed rauast esemed Eesti territooriumilt pärinevad ajast 500–50 eKr, vanimad rauasulatuskohad on dateeritud 1. sajandist pKr. Ida- ja Kirde-Eestis ning Põhja-Saaremaal on teada mitmed rauatootmispaigad, kus soo- või järvemaagist sulatatud metalli kogus ulatub tonnidesse. Uuringute käigus on leitud maapealseid või mõnevõrra maasse süvendatud savist rajatisi, aga ka maasse süvendatud kividest laotud umbsete ahjude jäänuseid. Rauasulatuskohtadest leitakse šlakki, toorraua tükke, rauaräbu, õhutusdüüside katkeid jne. Rauasulatusahje on leitud muistsete asulate äärealadelt ja kalmistute juurest. 12.–14. sajandi rauasulatuskohad on suurte soomassiivide vahel kõrgematel liivastel seljandikel ja/või paeklindi serval.

Sisestatud: 29.12.2014.