Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10093
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 2238
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb kõrgel lagedal põllumaal, seda piiravast võsaribast ca 30 m lääne pool. Tegemist on peaaegu ümara (veidi ristkülikule läheneva) põhiplaaniga rohtukasvanud kivivarega. Vare on NS suunas 10 m pikk ja 9 m lai, keskelt ca 1,5 m kõrge. Kalmel leidub ka lahtiseid raudkive, kasvab põõsaid ja puid. Suurem 1 m läbimõõduga raudkivi leidub näiteks kalme kaguserva lähedal, kaks väiksemat selle lõunaosas. Kalme idaservas leidub 1 m läbimõõduga ja 0,3 m sügavune lohk. Kalme kaguservas kasvab saar ja mõned toomingad, loodeservas mõned kadakad. Küngas koosneb kividest ja suhteliselt tumedast mullast.

Sisestatud: 04.04.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Vedra-Mõisaküla teest ca 150 m põhja pool.

Sisestatud: 04.04.2008.

Mälestise ajalugu


1988. a proovikaevamised olid leidudeta. Võiks kuuluda I aastatuhande I poolde (V. Lõugas. Lääne-Eesti rahvastiku kultuurist rooma rauaajal, 1972).

Sisestatud: 04.04.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemidel. Kalme lähiümbruses põllutöid tehes tuleb jälgida, et ei kahjustataks kalme servi.

Sisestatud: 04.04.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 29.12.2014.