Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi
Mälestise registri number 10094
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 108-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Paikneb kõrgel, lääne suunas madalduval maal, söödialal, kagu-loodesuunalisest kiviaiast 2 m kirde pool. Kivi ümbruses kasvab kümmekond kuuske ja muid puid. Kivi on ebakorrapärase ristkülikulise põhiplaaniga NS suunas 70 cm ja OW suunas 55 cm lai, vaid 40 cm kürge ja 2,2 m ümbermõõduga. Kivi pealispind madaldub lääne suunas. Tema pealispinna keskosas leidub pealt 35 x 25 cm suurune trapetsja põhiplaaniga (ilmselt kunstlik) sügavusse ahenev auk. Viimase sügavus on põhjaservas 40 cm, lääneservas 20 cm. Kivi on muistisena hästi säilinud.
Rahvas peab seda ohvrikiviks.

Kaitse alla kuulub kivi ja selle lähim ümbrus, kus on keelatud igasugused mullatööd ja prahi ning kivide kogumine. Kuulub Vedra kalmistuga ühisesse kaitsetsooni.

Sisestatud: 03.04.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Vedra kalmistu lõunapiirist ca 18 m lõuna poole.

Sisestatud: 03.04.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 03.04.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 03.04.2008.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 29.12.2014.