10094 Ohvrikivi
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Ohvrikivi |
---|---|
Mälestise registri number | 10094 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik |
Arvel | 01.12.1997 |
Registreeritud | 01.12.1997 |
X-koordinaat | 482712.82 |
Y-koordinaat | 6541472.22 |
Mälestise vana number | 108-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(3)
Paikvaatlused(5)
Paikvaatluse kuupäev: 30.03.23
Menetleja: Looduslike pühapaikade nõunik, Pikne Kama
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus. |
Kirjeldus Paikneb kõrgel, lääne suunas madalduval maal, söödialal, kagu-loodesuunalisest kiviaiast 2 m kirde pool. Kivi ümbruses kasvab kümmekond kuuske ja muid puid. Kivi on ebakorrapärase ristkülikulise põhiplaaniga NS suunas 70 cm ja OW suunas 55 cm lai, vaid 40 cm kürge ja 2,2 m ümbermõõduga. Kivi pealispind madaldub lääne suunas. Tema pealispinna keskosas leidub pealt 35 x 25 cm suurune trapetsja põhiplaaniga (ilmselt kunstlik) sügavusse ahenev auk. Viimase sügavus on põhjaservas 40 cm, lääneservas 20 cm. Kivi on muistisena hästi säilinud. |
Asukoha kirjeldus Muistis asub Vedra kalmistu lõunapiirist ca 18 m lõuna poole. |
Ajalugu Muistis on dateeritav II aastatuhandesse. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil. |
Üldinfo Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised. |