Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10096
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 167-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 04.09.2007.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht asub Läänemaal Ridala vallas Kolu külas, peamiselt Andrese, osalt ka Peetre talu maal ning sellest kirde ja ida poole jääval põllumaal. Asula läänepiir kulgeb Andruse talu elumaja joonel, idapiir sellest 100 m ida pool, põhjapiir talust 100 m põhja pool, lõunapiir 50 m lõuna pool. Nii on asula pikkus NS suunas ca 150 m, laius 100 m.
Muistis paikneb suhteliselt kõrgel, ida-kirde suunas madalduval maal, kõrge põllumaa jamadalama karjamaa piiril. Tema lääneosa jääb Andruse talu õueaiamaa piiridesse, põhja-kirdeosa on lageda põllu all, ida- ja kaguosa aga kasutatud rohumaana. Kultuurkiht on õhuke, suuremas osas asula piirides ca 30 cm. Mullas leidub vähesel määral põlenud kive. Märgata võib ka mõnda savinõukildu. Dateeritav II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 04.09.2007.

Mälestise ajalugu


Muistise kultuurkiht avastati 2. mail 1986. a M. Mandeli poolt. Kogutud mõned savinõukillud (Ajalooinstituudis).

Sisestatud: 04.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Näidatud lisa 1.

Sisestatud: 04.09.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.