Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kalmumägi"
Mälestise registri number 10097
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 166-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Asub Lääne maakonnas Ridala vallas Kiviküla ja osaliselt Kolu külas. Kalmele viib Kopli talust lõunasse kulgev põllutee, mis kalmealal hargneb mitmeks: üks haru viib lääne-edela poole, teised kagusse. Kalmeala hõlmab kagu-loode suunas ca 100 m pikkuse ja 90 m laiuse ala (ala sisse jääb ka matustest tühje piirkondi).

Muistis hõlmab suurema põhja-lõunasuunalise paekõrgendiku kõige kõrgema põhjaosa. Mägi on üldiselt kaetud murukamara ja kadakatega, kõrgendiku ida-kirdeosas kasvab ka suuremaid puid. Õhukese mullakihi tõttu pole kõrgendiku põhjaosa ilmselt kunagi põlluks haritud. Kalmealal nähtavad 1-2 m laiused ja paarikümne cm sügavused kamardunud vaod annavad tunnistust sellest, et kõrgendikult on kunagi kruusa võetud. Kõrgendiku kirdeserva oli kogutud põllukive, mida 1986. a hakati kivipurustajasse vedama. Seejuures lükati osa kalme kultuurkihti (ilmselt tee ümbrusest) kõrgendiku põhjaserva 1,2 m kõrguseks ja kuni 3-4 m laiuseks valliks. Ilmselt veel varem on osa kultuurkihti lükatud ka mäest alla põllule kahele poole teed. Kalmet läbivast teest idas oli ca 30 m läbimõõduga alal kalmepind segi pööratud. Sellest piirkonnast õnnestus saada esimesed leiud (põlenud luud). Sellest alast lõuna-kagu pool on alles jäänud mõned suuremad kivid. Kivide juurest on osa pinnast ära lükatud. Allesjäänud „saarekeste“ järgi otsustades, pole siin tegu olnud kultuurkihiga. Kuni põhjapaeni on kultuurkiht ära lükatud kohal, kus tee jõuab kalmeni. Sellest piirkonnast pärinebki ilmselt põllule lükatud kultuurkiht. Muistis on dateeritav ajavahemikku 7.-12. sajand.
Suurte kahjustuste tõttu tuleb kalmet lugeda halvasti säilinuks.
Kaitse alla kuulub kirjeldatud ala ja vähemalt 10 m laiune vöönd selle ümber.

Sisestatud: 14.11.2007.

Mälestise ajalugu


Kalme on muistisena registreeritud 2. mail 1986. a M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Kohalikud inimesed tunnevad mäge „Kalmumäe“ nime all. Kopli talust Alfred Margus oli leidnud kalmealalt odaotsa, ilmselt pärineb sellest kalmest veel üks Ajalooinstituudis säilitatav odaots. 1986. a suvel viidi kalmel läbi arheoloogilised kaevamistööd. Uuriti läbi suur osa kokkulükatud muldvallist ja rajati kaks kaevendit kogupindalaga 192 ruutmeetrit. Säilinud kultuurkihi paksus oli erinev, ulatudes 25-30 cm-ni. Kultuurkiht koosnes osalt tihedamini, osalt hõredamini paiknevatest kividest ja kohati heledamast, kohati tumedamast mullast. Kalmealal on toimunud ka krematsioon. Leiumaterjalis domineerivad 11.-12. sajandi Lääne-Eesti kalmetele tüüpilised esemed: pronkspandlad, vöö vahelülid, naastud, noad, krapid, mitut tüüpi hoburaudsõled. Leiti ka mõõgatupeotsik, rõngassärgi katkend unikaalne pronksist linnupea (arvatavasti kotkapea). Vanimaks esemeks on hõbetraadiga mässitud rõngaspeanõel (7.-8. saj). Palju leiti hõbeesemeid: kolm hoburaudsõlge, sõrmus ja 2 münti (araabia ja anglosaksi). Leidude koguarv on 500 (säilivad Läänemaa Muuseumis).

Sisestatud: 05.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 29.12.2014.