Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10098
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 10
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 18.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.09.2007.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme asub Läänemaal Ridala vallas Väike-Ahli külas.
Muistis paikneb Kolu külla viiva tee põhjaservas ja tee all. Kalme kohal, teest 14 m lõuna pool, asub elumaja, mille juurde viivate teede rajamisega on kalme lõunaosa, st kalme suurest teest lõuna poole jääv osa, lõhutud. Kalme on selgelt piiritletav vaid põhjaservast, kus ta tõuseb järsult ca 1 m võrra ümbritsevast maapinnast kõrgemale (teest 20 m põhja pool). Kalme lõunapiiriks võiks praegu pidada tee lõunaserva, kuigi algselt oli see kulgenud ca 5 m lõuna pool. Kalmeala kirdeossa on kokku lükatud 5 m läbimõõduga ja 1,5 m kõrgune mulla- ning kivihunnik. Kalme umbmäärane pikkus OW suunas ca 40 m, laius NS suunas ca 30-33 m. Teest põhja poole jääv kalmeala on kaetud murukamaraga. Kalme on ilmselt üsna tugevasti kannatada saanud ning seetõttu muistisena suhteliselt halvasti säilinud.
Muistis dateeritav II aastatuhande algusse.

Sisestatud: 05.09.2007.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid: A. Karu, Ridala kihelkonna muinasjäänused 1923, lk 30 (käsikiri Ajalooinstituudi arhiivis). Ilmselt on kalme siis olnud selgemini piiritletav, kaevamistel oli leitud luid, mõõku ja teisi sõjariistu.

Sisestatud: 05.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 29.12.2014.