Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10101
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 139-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.05.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 06.04.2009.

Mälestise kirjeldus


Muinasasulakoht paikneb vana küla tuumikus, kõrgel tasasel maal, mis langeb veidi ida-kagu suunas. Küla ümbritsevad kõrged lagedad põllud. Põld on ka asulakoha keskosas. Taluhoonete ümbruses kasvab suuri põlispuid. Kultuurkihi paksus ulatub Kooli ja Saare talude ümbruses 0,5 meetrini. Võrdlemisi mustas mullas leidub hulgaliselt põlenud raudkive. Märgata võib ka loomaluid ja üksikuid savinõude kilde.

Sisestatud: 06.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub küla põhjapoolses osas, kahel pool Haeska mõisa poole viivat teed.

Sisestatud: 06.04.2009.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud 1984. a M. Mandeli, S. Heldemaa ja A. Pindise poolt. Mullast koguti savinõukilde, šlakki ja mingi ebamäärane raudese.
Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 06.04.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.