Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Muistise kultuurkiht paikneb kahel pool külavaheteed, suhteliselt kõrgel, ida ja kirde suunas madalduval maal. Teest läänes on asula ala hõlmatud kõrgest lagedast põllumaast, kusjuures tee ja põllu vahele jääb kitsas, põhja pool suuremasse magistraalkraavi suubuv kraav. Teest idas esineb kultuurkihti karjalauda ja väikese tiigi ümbruses, osalt karjalaudast ida poole jääval väikesel põllulapil, aga ka OW suunalise magistraalkraavi lõunaservas.

Asukoha kirjeldus

Muistise kultuurkiht paikneb endisest Erja karjamõisast põhja pool, OW suunas 250 m pikkusel ja NS suunas maksimaalselt 200 m laiusel alal. Muinasasula kultuurkihi lõunapiir kulgeb karjamõisa hoonest ca 20 m põhja poolt, põhjapiir 220 m põhja poolt, idapiir 80 m ida poolt ja läänepiir 170 m läänest.

Ajalugu

Muistis on avastatud 1991. a M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Küntud mullast leiti savinõukilde, nuga, västar, viljahõõrumiskivi. Leiud säilivad Ajaloomuuseumis.
Muistis on dateeritav II aastatuhande I poolde.

Üldinfo

Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.