10106 Asulakoht

Mälestise tunnus

Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Mälestise kirjeldus

Asula paikneb suhteliselt kõrgel maal. Tema lõunaosa on lage põllumaa, idaosa hõlmab viljapuuaed, põhjaosa Madise talu aed ja hooned. Asula põhjaosas on kultuurkiht nähtavasti kruusa võtmisega praktiliselt hävinud. Kultuurkiht ei ole eriti intensiivne. Pruunikas mullas leidub vähesel määral savinõukilde ja loomaluid.

Mälestise asukoha kirjeldus

Muistis paikneb kahel pool külateed ca 150 x 150 m suurusel alal. Muistise lõunapiir kulgeb ca 50-60 m teest lõuna pool, läänepiiriks on Teka talu varemed (põles 1980), idapiiriks Teka talu elumaja, põhjapiiriks Madise talu elumaja.

Mälestise ajalugu

Muistis on avastatud 1980. a M. Mandeli ja T. Kempi poolt. Asula territooriumilt korjati mõned savinõukillud (Ajaloomuuseumis). Muistis on dateeritav I aastatuhande II poolde kuni II aastatuhande algusesse.

Üldinfo

Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.