Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10107
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 115-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 09.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 07.04.2009.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht paikneb kõrgel maal, madala vesise tiikidega nõo ääres, peamiselt sellest ida ja lõuna pool. Asulakohast põhja pool on kõrged põllud, lõuna suunas madaldub aga maapind kraavitatud heinamaaks. Kõige intensiivsem on kultuurkiht põllulapil tiikidest vahetult lõuna pool Mihkli talu õueaiamaal ja külateest lõuna poole jääval põllul. Keskmise tumedusega mullas leidub põlenud kive, savinõukilde ja loomaluid. Kultuurkihi paksus on asula territooriumil erinev, paksenedes tiikide poole.

Sisestatud: 07.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis hõlmab OW sunnas 200 m pikkuse ja NS suunas 150 m laiuse ala Käpla küla tuumikus, kahel pool külavaheteed.

Sisestatud: 07.04.2009.

Mälestise ajalugu


Muistis on esmakordselt registreeritud 1982. a M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Kogutud mõned savinõukillud asuvad Ajalooinstituudis. Muistis on dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 07.04.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.