Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10108
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 100
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 09.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 07.04.2009.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub suhteliselt kõrgel karjamaal ja kujutab endast rombja põhiplaaniga, ümbritsevast karjamaast ca 1 m kõrgemale ulatuvat, pealt lamedat küngast. Murukamaraga kaetud kalme läbimõõt on kirdest edelasse ja kagust loodesse 15 m. Kalme keskosas on kagu-loode suunas 10 m pikk ja 3 m lai kamardunud lohk, ilmselt tekkinud kunagisest kruusavõtmisest või kivide murdmisest. Kõige tervem näib olevat kalme edelaosa. Suhteliselt terve on ka kalme põhja- ja kirdeserv. Künka põhja-kirdeosast ulatub välja 2 x 1 m suurune raudkivi, teine samasugune kivi on kalme lääneosas. Väiksemaid kive on kogutud kalme kaguserva (keskel olevast lohust kagu poole), veidi ka lõuna- ja edelaserva. Muistise edelaosas kasvab pihlakas, põhjaservas toomingas ning veel üks pihlakas.

Sisestatud: 07.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Tekamardi talu maal, talust 330 m ida-kagu pool. Madise talust jääb muistis 250 m lõunasse.

Sisestatud: 07.04.2009.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid: A. Karu: Ridala kihelkonna muinasjäänused. 1923, lk 7. Kalmest olevat leitud luid ja mõni ese.
Veel on matmiskohale viitavaid andmeid Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonnas.
Kirjelduste järgi on tegemist maa-aluse laibakalmistuga. Muistis on dateeritav II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 07.04.2009.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 29.12.2014.