Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10111
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 136-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.05.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 15.04.2009.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb suhteliselt kõrgel, ida suunas madalduval maal. Asulast lääne poole jääb kõrge põllumaa, ida poole kuivendatud karjamaa. Asula territoorium on hõlmatud taluhoonetest, õueaiamaadest ja põhja-lõunasuunalisest teest. Kultuurkiht on erineva paksusega, paksenedes ida suunas. Kõige tumedam on muld põllulapil endise Tamme nüüd Saare talust kirdes. Liivases mullas leidub hulgaliselt põlenud kive. Märgata võib ka üksikuid loomaluid ja savinõukilde. Kultuurkihti on aegade jooksul põllumajandus- ja ehitustegevusega rikutud

Sisestatud: 15.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Mägari küla tuumikus endise küla läbinud maantee ümbruses. Praegune tee kulgeb asulakohast ida poolt.
Asula kultuurkiht hõlmab NS suunas 180 m pikkuse ja 100-120 m laiuse ala.

Sisestatud: 15.04.2009.

Mälestise ajalugu


Asulakoht on avastatud 1983. a M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Kogutud leiud (savinõukillud, šlakk, nuga ja vaskplaadike) asuvad Ajaloo Instituudis. Leidude põhjal on asulakoht dateeritav 15.-19. sajandisse, kuid kultuurkihi üldilme lubab arvata, et asula on tekkinud juba II aastatuhande algul.

Sisestatud: 15.04.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.