Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10113
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
X-koordinaat 477669.64
Y-koordinaat 6527308.56
Mälestise vana number 28-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.05.23

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.04.2009.

Kirjeldus


Asula kultuurkiht paikneb suhteliselt madalal maal. Temast lõuna ja edela poole jäävad kõrgema, maatee poole tõusvad põllumaad, külast kirde pool on aga madalamad põllud. Külas kasvab üsna palju suuri põlispuid. Muistse asula kultuurkiht on praegu peamiselt hoonete ja aiamaade all, kohati aga ka söödis. Noksi talust põhja pool, külatänavast lõunas, on madal vesine lohk, selle ümber heinamaalapp. Rahvajutu järgi on tegemist kunagi külas asunus Vilkilby mõisa tiigiga. Asulakihi edelaserv jääb põllumaa alla.

Sisestatud: 16.04.2009.

Asukoha kirjeldus


Muinasasula kultuurkiht hõlmab kagu-loode suunas 300 m pikkuse ja 200 m laiuse ala Vilkala küla tuumikus, peamiselt Kilgi, Taska, Noksi ja Madise talude ümbruses. Haapsalu-Laiküla maanteest jääb mälestis ca 500 m kirde poole.

Sisestatud: 16.04.2009.

Ajalugu


Muistise kultuurkiht on avastatud M. Mandeli ja T. Kempi poolt 1979. a. Kultuurkihist koguti savinõukilde.
Muistis dateeritav I aastatuhande II poolde - II aastatuhande algusesse.

Sisestatud: 16.04.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.