Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10114
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 113-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.06.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.04.2009.

Mälestise kirjeldus


Muistne asula on paiknenud kõrgel, nõrgalt lõuna suunas madalduval maal, keset põliseid põlde. Praegu jääb tema territoorium taluhoonete ja õueaiamaade alla. Kasvab arvukalt suuri puid. Asula põhja-loodeserv jääb põllu alla. Kultuurkiht on keskmise tumeduse ja intensiivsusega ning erineva paksusega. Mullas leidub põlenud kive, loomaluid ja savinõukilde.

Sisestatud: 16.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muinasasula kultuurkiht asub Liivaküla küla tuumikus, Kendri, Keldi, Uuemardi, Peetri talude ümbruses, kahel pool Võnnu viivat teed. Asula territoorium hõlmab ca 150 x 150 m suurust ala.

Sisestatud: 16.04.2009.

Mälestise ajalugu


Muistise kultuurkiht on avastatud M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt 1982. a. Kultuurkihist koguti savinõukilde (Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 16.04.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.