Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10115
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 114-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 10.09.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.04.2009.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht paikneb suhteliselt kõrgel tasasel maal. Praegu on tema territoorium hõlmatud põlispuudest palistatud Tõnise-Jüri ja Mustu talude hoonetest, õueaiamaadest, saekaatrist ning põllumaast. Mustu talu õu on võrdlemisi niiske, talust kagu pool leidub vesine lohk (võimalik endine allikas).
Kultuurkiht on asula territooriumil tumedat värvi, kohati tahmane. Mullas leidub põlenud kive (eriti hulgaliselt asula idaosas põllul), savinõukilde ja loomaluid. Kultuurkihi paksus on asula territooriumil erinev.

Sisestatud: 16.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis hõlmab vähemalt 200 x 200 m suuruse ala praeguses külatuumikus, peamiselt Mustu ja Tõnise-Jüri talude ümbruses, õueaiamaadel ning viimastest lääne poole jääval põllul. Asula põhiosa jääb külla viivast teest põhja poole, ometi pole välistatud kultuurkihi esinemine ka teest lõunas.

Sisestatud: 16.04.2009.

Mälestise ajalugu


Muistise kultuurkiht on avastatud M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt 1982. a. Kultuurkihist koguti savinõukilde (Ajaloo Instituudis).
Muistis dateeritav II aastatuhandesse.

Sisestatud: 16.04.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.