Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10116
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 137-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.09.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.04.2009.

Mälestise kirjeldus


Muistise kultuurkiht paikneb suhteliselt kõrgel ja tasasel lääne-loode suunas laugjalt madalduval maal. Asula läänepiir kulgeb maanteest sadakond meetrit lääne pool, idapiir 50-70 m ida pool, lõunapiir ulatub veskini ning põhjapiir on sellest sadakond meetrit põhja pool. Muistise territoorium on hõlmatud põllust ja seda läbivast maanteest. Muld on asulakohas musta värvi, selles leidub hulgaliselt põlenud kive, kogenud silm võib märgata ka savinõukilde ja muid leide.

Sisestatud: 16.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asula hõlmab OW suunas 200 m pikkuse ja 150 m laiuse ala kahel pool Haapsalu-Laiküla maanteed.

Sisestatud: 16.04.2009.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud 1982. a suvel Ehmja arheoloogiliste kaevamiste ajal Peeter Soobiku, Urmas Härmi jt ekspeditsioonis osalenute poolt.
Muistis dateeritav II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 16.04.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.