Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10117
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 168-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.11.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 16.04.2009.

Mälestise kirjeldus


Muinasasula kultuurkiht paikneb suhteliselt kõrgel, lõuna suunas tõusval maal, kõrge põllumaa ja madala soise ning võsastunud ala piiril. Asula idaosa on põllumaa, lääneosa aga rohumaa all, põhjaservas kasvab aga võsa. Asula kultuurkiht on erineva paksusega, lõunaosas vaid kümmekond cm, põhjaosas aga kuni 30 cm paks. Mullas leidub üsna arvukalt põlenud raudkive, muld ei ole aga eriti tume.

Sisestatud: 16.04.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis paikneb Ridala kiriku juurest ca 1,1 km lõuna-edela suunas Käbla külla viiva tee ääres, kahel pool seda teed. Asula lõunapiirist ca 20 m lõuna pool keerab tee järsult itta. Asula põhjapiir jääb lääne suunda minevast kõrvalteest kümmekond meetrit lõuna poole, idapiir NS suunalisest teest 120 m ida pool, läänepiir sellest teest 70 m lääne pool.

Sisestatud: 16.04.2009.

Mälestise ajalugu


Kultuurkiht on avastatud M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt 1986. a. Leitud savinõukillud asuvad Ajaloo Instituudis. Asulakoht on dateeritav II aastatuhande algusesse.

Muinasasula ja OW suunalise maanteelõigu vahel on ilmselt olnud 11.-12. sajandil kivikalme. Sealt on (ilmselt 1986. a kevadel) kive ära veetud ja kõrgendiku pindmised kihid segi pööratud. Võrdlemisi tumedas mullas raudkivivde vahel võib märgata põlenud luukilde ja väiksemaid pronksesemeid. Ulatusliku lõhkumise tõttu on peaaegu võimatu kalmeehituse kohta mingeid täpsemaid järeldusi teha.

Sisestatud: 16.04.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.