Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10118
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 182-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 10.11.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 14.02.2007.

Mälestise kirjeldus


Muinasasula kultuurkiht paikneb kõrgel tasasel põllumaal ja on esimese laigu alal väga intensiivne. Muld on süsimusta värvi, sisaldab hulgaliselt põlenud raudkive. Kultuurkihi paksus ulatub 50 cm-ni. Teine laik on hoopis väiksema intensiivsusega, ka põlenud raudkive esineb seal vähem. Kultuurkiht on vaid 30 cm paks. Muinasasulat on kahjustatud künnitöödega. Kaitse alla kuulub asulakoht kirjeldatud piirides ja 50 m laiuses vööndis nende laikude ümber. Sellel alal on keelatud suuremad mullatööd (va tavapärane põlluharimine) ja prahi mahapanek.

Sisestatud: 14.02.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis paikneb Ridala kirikuaiast vahetult lääne ja edela pool, esinedes seal kahe laiguna. Neist esimene asub kirikuaia edelanurgast 100-150 m edela pool, teest 20-120 m loodes, põhja-lõuna suunas 100 m pikkusel ja 60 m laiusel alal. Teine laik asub kirikuaiast 10-80 m läänes, põhja-lõuna suunas 100 m pikkusel ja 70 m laiusel alal.

Sisestatud: 14.02.2007.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud 1988. a M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt, asula alalt kogutud savinõukillud Ajalooinstituudis.

Sisestatud: 14.02.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil (nähtav ka Maa-ameti põhikaardil).

Sisestatud: 14.02.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.