Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10125
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 197-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 14.06.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Kaitse alla kuulub kõnealune asulakoht kirjeldatud piirides ja kaitsetsoonina ala, mis märgitud kaardil. Kõnealusel alal on lubatud tavalised põllutööd, keelatud aga sügavkünd ning kultuurkihi sügavamaid horisonte hävitavad suuremad mulla- ja ehitustööd. Mälestise tähistustahvel puudub.

Sisestatud: 20.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asula kultuurkiht avastati kahel pool Ridala-Võnnu maanteed, endise Uneste karjamõisa majapidamishoonetest vahetule lääne pool, OW suunas 180 m pikkusel ja NS suunas 170 m laiusel alal. Muinasasula lõunapiir kulgeb karjamõisa talli (laut) lõunaseina kohalt, põhjapiir maanteest 80 m põhja poolt, idapiir talli idaseina kohalt, läänepiir sellest 180 m lääne poolt.

Sisestatud: 20.12.2010.

Mälestise ajalugu


Kultuurkiht on esmakordselt registreeritud Mati Mandeli ja Saamo Heldemaa poolt 14. aprillil 1991. a. Leitud savinõukillud asuvad Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogikogus (A 684:1-3). Asulakoht on dateeritav II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 20.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Märgitud maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 20.12.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.