Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 10126
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 102
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.04.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb suhteliselt kõrgel maal. Põhja-lõunasuunalise seljandiku harjal. Kalmistu täpseid piire saab kindlaks teha vaid ulatuslike kaevamisega. Tinglikult oleks kalmistu alaks majaaseme lähim ümbrus ca 30 m laiuses vööndis ja sellest edela poole jääv söödiala 50 x 60 m suuruses. Hoonest on alles vaid kelder. Üle tee loode pool asub kiviehitise vare, passis kirjeldatud küün lagunenud; ca 70 m edelas asub kasutusel olev korras hoone. Elumaja paiknes ümbruskonna kõrgeimal kohal, kust maapind langeb järsult ida suunas, ida pool on olnud viljapuuaed. Kümmekond meetrit edelas algab võsastunud piirkond, kus kasvab ka kõrgemaid puid ja leidub hulgaliselt kuni 2 m läbimõõduga rändrahne.

Sisestatud: 05.05.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis paikneb omaaegse Kõrgemäe talu elumaja varemete ümbruses, Kiidevasse viivast teest ca 600 m ida pool. II maailmasõja järgsel ajal oli siin puukool.

Sisestatud: 05.05.2009.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid H. Kõrge poolt koostatud inspektsiooniaruandes Ridala kihelkonnast, 1936.a, lk 8. Talu maalt, kusagilt elumaja lähistelt, leitud 4 raha (rootsi rahad ja Nürnbergi penn), mingeid esemeid ja luid.
1980. a rääkis üks külaelanik, et luid olevat leitud elumaja ehitamisel. Puuduvad päris kindlad andmed, kuhu maetud on ja kas terveid matuseid veel säilinud on.
Muistis on dateeritav II aastatuhande I poolde.

Sisestatud: 05.05.2009.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 29.12.2014.