Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 10128
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 99
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 28.04.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis hõlmab madalakõrgendiku kõrgema osa, mis on hõlmatud karjamaast. Kõremäe talule lähemale jääv kõrgendiku osa lõunanõlv on OW suunas 60 m pikkuselt ja 40 m laiuselt olnud kruusavõtukohaks. Jäljed sellest on kamardunud süvendis ja künklik maapind. Kruusaga on ära veetud ca 1 m paksune kiht. Kruusaaukudest vahetult põhja pool on kulgenud üle kõrgendiku harja traataed (osaliselt alles). Sellest põhja pool kõrgendiku lael on 1 m kõrguste mullavallidega piiratud 3 x 2,5 m suurune ja 1 m sügavune kamardunud auk, ilmselt omaaegne keldriase. Keldri suu on olnud kirde poole. Mullavallidest 3 m kirde pool on suur raudkivi, sellest põhja ja loode pool mõned väiksemad kivid. Kive on paljandunud ka kruusaaukude juures.

Sisestatud: 05.05.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Kõremäe talust 150-250 m kirde pool.

Sisestatud: 05.05.2009.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid:
A. Karu. Ridala kihelkonna muinasjäänused, 1923, lk 9 - kohta nimetatakse Saaresaunamäeks. Tegemist olevat tavalise kangru-raunaga raudkividest ja kruusast, kusjuures pool kalmest olevat lõhutud. (Tänapäeval mingit kivikalme taolist ehitist ei ole - M. Mandel)
H. Kõrge inspektsiooniaruanne 1936. a - talust 250 m põhja poolt leitud pealuu, sellest sadakond meetrit eemalt luuese (arvatav võrgukudumise ui).
Saare talu elanike andmeil leitud luid kruusavõtmise ajal, esemeleidudest nad ei teadnud.
Antud informatsioon ei luba arvatava matmispaiga aega ega ulatust lähemalt määrata.
Muistis on dateeritav II aastatuhande I poolde (umbkaudne dateering).

Sisestatud: 05.05.2009.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 29.12.2014.