Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10129
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 98
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.11.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme hõlmab ida-lääne suunalise kruusaseljandiku (omaaegse rannavalli) säilinud kõrgema osa. Seljandiku lääneosa (250 x 100 m) on kruusana ära veetud. Praeguseks on omaaegsesse karjääri kasvanud suured puud, läbi selle idaosa kulgeb aga krusatee loode suunas. Kruusaaugust ida poole jääv säilinud seljandik tõuseb ümbritsevast alast 4-3 m kõrgemale. Tema kõrgema osa laius on 20 m, kogulaius 30-40 m. Seljandik on söötis, kaetud murukamaraga. Siin-seal tõusevad kamarast esile eri suurusega kuni 1 m läbimõõduga raudkivid (kivikülv). Üksikuid kive on mäelt ära viidud, kuid seljandiku lõunaserva on neid ümbruskonna põldudelt ka juurde toodud. Kruusaaugu lääneotsast 140 m ida poolt viib üle seljandiku, viimase põhjanõlval leidus veel vanu lagunenud okastraataedu. Kruusakarjääri servast 94 m ida pool paikneb mäel suure loodusliku süvendiga kivi nn Kalevipoja jäljega kivi, servast vastavalt 105 ja 113 m ida pool sinna kunagi püstitatud vana elektriliini postid. Teest 100 m ida pool algab seljandikul tihe lehtpuudesse kasvanud ala. Seljandikust põhja pool on lage põld, lõuna pool töökodade õu. Mälestisena säilivus on ebaselge.
Kuna pole selge, kui suurt osa seljandikust on kunagi matmispaigaks kasutatud, jääb selle piiritlemine mõneti tinglikuks.
Kaitse alla kuulub kindlasti kirjeldatud seljandiku läänepoolsem osa 140 x 20 m suurune ala ja kaitsetsoonina seda ümbritsev ala ca 10 m laiuses vööndis (va lääne pool, kus laiub kruusaauk). Nimetatud alal on keelatud igasugused mullatööd ja prahi ning kivide kogumine. Edaspidi tuleks mäe nõlvade juurde toodud kivid ära vedada ning mägi ja selle ümbrus korrastada.

Sisestatud: 29.12.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestised asuvad Parila-Puise maanteest 300-400 m loode pool, Ridala kooli hoonest ca 130 m põhja pool, endiste sovhoosi töökodade juures.
Kalme piirid on ebaselged, oletatavalt võiks muistise maksimaalseks suuruseks olla 140 x 120 m.

Sisestatud: 29.12.2010.

Mälestise ajalugu


Muistise kohta leidub andmeid:
H. Kõrge inspektsiooniaruanne Ridala kihelkond, 1936. a, lk 6-7 (Ajaloo Instituudis): „Seljandikul, mida nimetatakse Mäemõisa mäeks, on arvatud eksisteerivat kiviringe ja sadamakohta“. Kiviringe peab H. Kõrge „fantaasianägemuseks“. Küll aga eksisteerib seal eelmainitud loodusliku jäljega kivi. Kivi servast kaevates on 15 cm sügavuselt leitud põlenud luid ja raha. Ka ühest arvatavast kiviringist olevat leitud „konte, riistu ja söepuru“.
Mitmete inimeste räägitu põhjal olevat kruusa kaevandamisel välja tulnud luustikke. On märgatud ka põlenud luid ja esemeid. Muuseumidesse siiski arheoloogilisi leide jõudnud ei ole.
Kui arvestada H. Kõrge aruande andmeid, peaks matuseid leiduma ka seljandiku säilinud osas, kus täpsemalt, seda saksid selgitada vaid suuremad arheoloogilised kaevamised. Ilmselt on tegu siiski mitte kivikalmega, vaid maa-aluse kalmistuga. Muidugi ei saa välistada ka mingite maa-aluste kivikonstruktsioonide esinemist.
Dateeritud II aastatuhandesse.

Sisestatud: 29.12.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid on nähtavad maa-ameti kaardil.

Sisestatud: 29.12.2010.