Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10135
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 169-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 12.03.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 15.03.2007.

Mälestise kirjeldus


Paikneb suhteliselt kõrgel, kergelt lääne suunas madalduval maal. Lääneosa on tasane karjamaa, idaosa jääb Everti talu õueaiamaa ja hoonete alla. Mingil määral leidub asulakihti ka laiemalt, Klaas-Tõnu ja Väike-Tiidu talude õueaiamaadel ja hoonete ümbruses. Üldiselt on aga asulakiht neis piirkondades nõrk, tuumik näib olevat asunud Everti talu maal. Muld on mõnevõrra tumedam kui ümbritsevatel põldudel. Ka põlenud kive leidub mullas suhteliselt vähe. Küla on saanud vett allikast, mis asus külatuumikust 150 m läänes, sellest kaevati kolhoosiaja alguses suur tiik. Suuri põlispuid kasvab taluhoonete ümbruses.

Sisestatud: 15.03.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asub Risti Kuijõe maanteest Piirsalu kahe kalmistu vahelt ida-kirde suunas viivat teed mööda, u 400 m kaugusel. Muinasasula kultuurkihi lõunapiiriks on külatee, põhjapiir kulgeb läbi Klaas-Tõnu talu maade ja idapiiriks Väike-Tiidu talu hooned. Läänepiir on mõnevõrra ebaselge. Asula hõlmab ca 150 m läbimõõduga ala.

Sisestatud: 15.03.2007.

Mälestise ajalugu


Dateeritav II aastatuhandesse. Kultuurkiht avastatud 1985. a novembris M. Mandeli ja S. Heldemaa poolt. Kogutud mõned savinõukillud.

Sisestatud: 15.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.
Kaitse alla kuulub kirjeldatud asulakoht ja selle lähim ümbrus vähemalt 100 m laiuses vööndis.

Sisestatud: 15.03.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.

z