Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10136
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 57-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.03.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 15.03.2007.

Mälestise kirjeldus


Muistis asub kõrgel põllumaal, ümbruskonna kõrgeimas paigas kõrge seljandiku lõunatipus. Nii ongi kivikalme pind põhjaservas vaid kuni 1 m kõrvalolevast põllumaast kõrgem, lõunas ja edelas aga 2,2 m kõrgem. Ida- ja lääneosas langeb kalme pind astmeliselt. Seega on kalme keskne kõrgem osa põhja-lõuna suunas 22 m pikk ja lääne-ida suunas 19 m lai. Sellele kõrgemale osale liitub läänes 7 m ja idas 16 m laiune veidi madalam ala. Selle madalama osaga koos võib muistis hõlmata ida-lääne suunas 42 m pikkuse ala. Kalmet uurimata ei ole täpsemaid piire võimalik kirjeldada. Kalmepinda on varasemalt mitmete sissekaevetega rikutud (keskosast lääne pool 4 x 2 m suurune ja 30 cm sügavune kamardunud sissekaeve, keskosast veidi ida pool 3 x 4 m suurune kividega täidetud süvend, nende vahele rammitud raudvarvad; kalme lõunaservas piklikud 2 x 3 m ja 1 x 2 m süvendid, samuti kultuurkihi kahjustus kalme idaosas geodeetilise punkti tähise paigaldamisel). Kalme keskossa veetud kive ja risu. Kalmealal kasvavad mõned männid.

Sisestatud: 15.03.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Paikneb kunagise raudteeülesõidukohalt raudtteega paralleelselt kirde suunas, Rõuma külla viiva tee loodeservas, teest 3-45 m loodes, Rõuma küla tuumikust 350 m edelas.

Sisestatud: 15.03.2007.

Mälestise ajalugu


Muistis kuulub arvatavasti kas I aastatuhande II poolde või II aastatuhande algusesse.
Avastatud 1980. a M. Mandeli ja T. Sepa poolt. Kalmesse kaevatud proovišurfist leiti põlenud luukild.
Rahvasuus kutsutakse kõrgendikku „Kalvamäeks“.

Sisestatud: 15.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.
Kaitse alla kuulub kirjeldatud kalme 42 x 22 m alal ja kaitsevöönd selle ümber. Kõnealusel alal on keelatud igasugused mullatööd ja prahi ning kivide kogumine.

Sisestatud: 15.03.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 29.12.2014.