Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10137
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 140-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.03.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 15.03.2007.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb suhteliselt kõrgel, ida ja kirde suunas madalduval maal. Temast lääne ja edela poole jääb kõrge põld, põhja ja kirde poole uudismaa, itta soine heinamaa. Asula kultuurkiht paikneb taluhoonete ümbruses ja õueaiamaal ning lõuna ja edela poole jääva põllu servas. Kultuurkiht on erineva paksusega, ulatudes kohati 0,5 m-ni. Muld on tunduvalt tumedam ümbruse põllumullast, selleas leidub põlenud kive ja loomaluid ning savinõukilde.

Sisestatud: 15.03.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Rõuma küla tuumikus, peamiselt taluhoonete ümbruses ja nendest lõuna pool, raudteest vahetult põhja-loode pool. Kultuurkiht hõlmab põhja-lõuna suunas ca 150 m pikkuse ja ida-lääne suunas 70-80 m laiuse ala kahel pool külatänavat. Küla asub Risti alevikust 0,5 km kirde pool, sinna saab paralleelselt raudteega kulgevat teed mööda (ülekäigukohast ca 0,6 km kaugusel).

Sisestatud: 15.03.2007.

Mälestise ajalugu


Dateeritav II aastatuhandesse, leidude järgi pärineb 11.-12. sajandist. Muistis avastatud 1983. a. M. Mandeli, I. Jõesoo ja A. Pindise poolt. Asulakohalt korjati mõned savinõukillud ja savitihend (säilivad AI-s).

Sisestatud: 15.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.
Kaitse alla kuulub kirjeldatud asulakoht ja selle lähim ümbrus 50 m laiuse tsoonina.

Sisestatud: 15.03.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 29.12.2014.