Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10140
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 60-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 23.09.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 18.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb suurema põllumassiivi põhjaservas ja sellest põhja poole jääva lehtpuumetsaga kaetud rohumaa (kunagine karjamaa) lõunaservas. Asula ala poolitab sellest NS suunas üle minev, üksikute mändide ja madalate kadakatega palistatud, hõredalt paiknevatest kividest kiviaed. Muinasasula hõlmab põllulapi kõrgema osa ja metsaaluse rohumaa põhja poole madalduva kõrgema osa. Puud metsas vähemalt 15 m kõrgused, leidub ka üksikuid suuremaid tammesid. Kultuurkiht on õhuke. Küntud põllul olid eristatavad põlenud kivide kogumid, mille juures leidus savinõukilde. Ilmselt on tegu läbi küntud koldekohtadega.

Sisestatud: 18.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis paikneb Paju talust 350-450 m lääne-loode pool, Männiku talust 300-420 m kirde pool. Maanteest jääb asulakoht 700-820 m põhja-kirde poole, Taebla jõest sadakond meetrit lõunasse.
Asula ala hõlmab ca 120 m läbimõõduga piirkonda. Selle lõunapiir kulgeb 80 m metsa ja põllumaa piirist lõuna pool, põhjapiir sellest 40 m põhja pool, läänepiir NS suunalisest kiviaiast 60 m läänes ja idapiir 60 m idas.

Sisestatud: 18.03.2009.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud 3. mail 1980. aastal S. Heldemaa poolt. Kogutud savinõukillud ja nuga asuvad Ajaloomuuseumis.
Muistis dateeritud I aastatuhande II poolde või II aastatuhande algusesse.

Sisestatud: 18.03.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 28.12.2014.