Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 10142
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 59-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 23.09.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis asub kõrge lageda karjamaalapi kirdeservas. Taebla jõeoru nõlv jääb sellest 20 m põhja-kirde poole. Kalme kujutab endast veidi OW suunas piklikku, 23 m pikkust ja 19 m laiust ning 1,7 m kõrgust murukamaraga kaetud lagedat küngast. Künka keskel on OW suunas 4,5 m pikk ja NS suunas 3 m lai raudkividega ääristatud sisselangenud keldriase. Tegemist on kunagise lubjaahjuga, mis hiljem keldriks kohandati. Süvend läbistab kogu künka kultuurkihti. Osa süvendi rajamisel august välja visatud mulda ümbritseb madala vallina selle ida-, lääne- ja lõunaserva. Künka loodeosas ulatub mullast välja suurem raudkivi. Muistis on kannatada saanud ka II maailmasõja ajal sellesse kaevatud tulepesade tõttu. Suurem sopiline, OW suunas 12 m pikk ja 2 m lai kamardunud tulepesa leidub kalme lõuna-kaguservas, kaks väiksemat 1,5-2 m läbimõõduga süvendit poolkaares ümber kalmekünka lõuna- ja läänenõlva.

Sisestatud: 18.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis jääb Taebla alevikust 0,5 km loode poole, maanteest 550 m põhja poole. Pajukalda talust jääb 45 m ida-kagu poole ning kolhoosiaegsetest lautadest 150 m loode poole.

Sisestatud: 18.03.2009.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud S. Heldemaa poolt. Proovikaevamistel leiti pronksspiraal ning põletatud luukild. Kalme peaks kuuluma II aastatuhande algusesse

Sisestatud: 18.03.2009.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 28.12.2014.