Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10144
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 42-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 13.04.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 19.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Muinasasula on asunud kõrgel, lääne-edela suunas madalduval maal, ümber teedest piiratud kolmnurkse vesise lohu Lentre talust 70 m ida pool. Sellel alal leidub kividega piiratud veevõtukohti (allikad). Ilmselt on tegemist iidse küla veevõtupaigaga. Asula avastamisel leiti Rein talust põhja-kirde poolt küntud põllult savinõukilde. Neid leidus ka 100 x 40 m suurusel põllulapil Lentre talust sadakond meetrit põhja pool. Viimase põllu keskel võis märgata ka tahmaseid põlenud koldekive ja söetükke. Väikeses proovisurfis paljandus ca 25 cm sügavusel põlenud kivide lasu, ilmselt mingi hoone koldejäänus. Leiti kedrakeraamikat ja sütt. Kivid jäeti paigale. Muld oli asulakohal võrdlemisi tumedat värvi, kultuurkiht ebaühtlase paksusega.
Asula territooriumil paikneb praegu mitmeid taluhooneid ning neid ümbritsevaid viljapuuaedu. Suuremad põllulapid on Otsa ja Lentre ning Reinu talude vahel. Soine ala veevõtukoha ümbruses on söödis.
Asula kultuurkiht võib suures osas olla hästi säilinud. Nagu selgus leidudest Otsa ja Lentre talude vaheliselt põllult, on hoonestuse jälgi säilinud isegi pidevalt haritavatel põllulappidel paksema mullakihi all. Seda arvestades tuleb kultuurkihti lugeda hästi säilinuks.

Sisestatud: 19.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muinasasula kultuurkihti leidub kahel pool Taebla-Martna teed, peamiselt teest lääne pool, praeguses külatuumikus, Lentre, Reinu, Jaanuse, Proosu ja Kooli (endine Kirimäe kool) talude ümbruses. Teest lääne pool hõlmab asula ca 250 m pikkuse ja kuni 100 m laiuse ala piki teed Otsa talu hoonetest veidi lõuna poolt kuni Reinu talu lõunapiirini. Teest ida pool hõlmab asula ala piki teed ca 50 m laiuse vööndi Jaanuse ja Kooli talude vahel.

Sisestatud: 19.03.2009.

Mälestise ajalugu


Muinasasula kultuurkiht on avastatud 23. aprillil 1979. a M. Mandeli ja T. Kempi poolt. Leitud savinõukillud ajaloomuuseumis.
Muinasasula kuulub arvatavasti ajavahemikku I aastatuhande II poolest kuni II aastatuhandeni.

Sisestatud: 19.03.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 28.12.2014.