Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10146
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 184-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 16.04.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 19.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Kultuurkiht paikneb valdavalt kõrgel põllumaal, mis madaldub laugjalt lääne suunas ja talust lõunas üsna järsult lõuna suunas. Asula ala on hõlmatud taluhoonetest ning neist ida poole jäävatest varemetest (rahvasuus mõisavaremed). Talust põhja poole jääb suurem põllumassiiv, mida läbistab Nihka külla viiv tee. Talust ida pool asus kunagi viljapuuaed. Talu õueaiamaast lõuna pool kulgeb magistraalkraav.
Kultuurkiht on asula territooriumil erineva paksuse ja intensiivsusega (erineva tumeduse ja põlenud raudkivide sisaldusega). Üldiselt on aga kultuurkihi värvus ümbritseva põllumulla omast tunduvalt tumedam. Magistraalkraavi nõlval on kultuurkihi paksus 40-50 cm.

Sisestatud: 19.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asula hõlmab põhiplaanilt ovaalse pirnikujulise ala, mille pikkus NS suunas maksimaalselt 260 m ja laius 240-250 m. Asula lõunapiir kulgeb Kundra talust ca 50 m lõuna poolt, põhjapiir 200 m põhja poolt, idapiir talu joonest 100 m ida pool ja läänepiir 100 m lääne poolt. Kultuurkiht on põhiliselt Kundra talu õueaiamaal ja hoonete all, samuti põhja poole jääval põllul.

Sisestatud: 19.03.2009.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud S. Heldemaa poolt 1989. a. Asulakohalt on kogutud viljahõõrumiskivi ja savinõukillud, mis asuvad Ajaloomuuseumis. Kultuurkiht on dateeritav I aastatuhande II poolde ja II aastatuhande I poolde. Siiski võib oletada ka varasemaid asustusjälgi.

Sisestatud: 19.03.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 28.12.2014.