Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht "Rui mägi"
Mälestise registri number 10148
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 171-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 16.04.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 20.03.2009.

Mälestise kirjeldus


I asula kultuurkiht asub kuivendatud rabade vahelise kuni 150 m laiuse ja maksimaalselt 2 m kõrguse ida-läänesuunalise moreenseljandiku lael. Asula ala idaosa on 100 m pikk ja 80 lai lage söödiala, kus maapind madaldub põhja suunas. Seal lahtises liivas võib märgata tumedamaid laike ja leida savinõukilde. Asula lääneosa katab hõre männimets, kus leidub kokkulükatud kive ja liivavõtmise auke, muuhulgas üks suur 2,5 m sügavune ja 50 m pikkune liivaauk. Asula piire on raske ilma arheoloogiliste kaevamisteta kindlaks määrata. Kultuurkihti võib leiduda ka kruusateest lõuna pool kõrgel liivaseljandikul, mida katab mets.

II asula kultuurkiht on OW suunas 320 m pikkusel ja NS suunas 200 m laiusel lagedal põllulapil. Mille põhjaserv ulatub tee servani. Maapind madaldub lõuna suunas. Osalt on mullapind täies paksuses läbi küntud, siin-seal leidub aga põlenud kividega kohti, kus muld on muust pinnast tumedam. Ilmselt on tegemist laialiküntud koldeasemetega. Selliseid koldeasemeid leidus kõige rohkem põllu lõuna- ja idaosas. Näib, et asula ala ulatub neis suundades küntud põllust kaugemale, hõreda lepametsaga kaetud alale. Viimane on tasane, kuid põllust juba madalam ja kevadeti liigniiske maa.

III asula kultuurkiht fikseeriti lagedal ja võrdlemisi tasasel põllumaal. Võrreldes I ja II asulaga, on tegu pikemaajalise elupaigaga. Seda näitab kultuurkihi suurem intensiivsus (muld on ühtlaselt tumedat värvi ja sisaldab hulgaliselt põlenud kivipuru) ning paksus, mis ulatub 40-50 cm-ni.

Sisestatud: 20.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis koosneb kolmest osast.
Muistised asuvad Kirimäe külatuumikust 2,5-3,3 km kagu pool, Taebla-Martna teest 1,35-2,6 km ida pool, nn Rui mäel. Mälestiste juurde viiv tee kulgeb mööda ida-läänesuunalist moreeniseljandikku, millel asuvadki ka kõnealuste asulate kultuurkihid.
I asula kultuurkiht on fikseeritud Taebla-Martna maanteest 2,4-2,55 km ida pool, OW suunas 150 m pikkusel ja 80 m laiusel alal tee põhjaservas, tee ja magistraalkraavi vahelisel alal. Ilmselt esineb kihti ka teest lõuna pool metsaga kaetud alal.
II asula kultuurkiht fikseeriti Taebla-Martna maanteest 1,35-1,7 km ida pool teest kuni 200 m lõuna poole ulatuval lagedal põllul. Tee servas asulalaigust loode pool leidub kunagi siia seljandiku laele süvendatud siloauk. Võimalik, et kultuurkihti leidub ka kõnealusest põllust lõuna ja ida pool metsaga kaetud alal.
III asula kultuurkiht fikseeriti Taebla-Martna maanteest 2-2,3 km ida pool, teest 70-120 m lõuna pool lagedal põllul OW suunas 300 m pikkusel ja 50 m laiusel alal. Lääne poolt on asula piiriks uudismaatee, idapiir kulgeb sellest 300 m ida poolt, lõunapiir jääb põllu põhjaservas kulgevast magistraalkraavist 50 m lõuna poole. Võimalik, et kultuurkihti leidub ka magistraalkraavist põhja pool, kruusatee ja põllu vahelisel metsaga kaetud alal.

Sisestatud: 20.03.2009.

Mälestise ajalugu


I asula avastati 1986. a S. Heldemaa ja M. Mandeli poolt. Kogutud savonõukillud asuvad Ajaloomuuseumis. Keraamika põhjal võiks olla dateeritav I aastatuhandesse eKr või I aastatuhande pKr I pool.
II asula avastati 1998. a S. Heldemaa ja M. Mandeli poolt. Kogutud savinõukillud ja viljahõõrumiskivi asuvad Ajaloomuuseumis. Hiljem leiti veel nuga. Kunagi on asulakoha lähedalt, kuid kruusateest põhja poolt, leitud omapärane kirvesarnane kiviese. Leiumaterjali põhjal dateeritav I aastatuhandesse eKr.
III asulakoht avastati 1998. a S. Heldemaa ja M. Mandeli poolt. Kogutud savinõukillud ja rauašlakk asuvad Ajaloomuuseumis. Dateeritav ajavahemikku I aastatuhat eKr kuni I aastatuhande algus.

Sisestatud: 20.03.2009.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 28.12.2014.