Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 10149
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 89
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.11.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 05.03.2011.

Mälestise kirjeldus


Muistis paikneb kõrgel, kagu-loode suunalisel seljandikul, mille kõrgem osa (omaaegne kruusaauk) on praeguseks kamarasse kasvanud. Siin-seal kasvab madalaid mände ja kadakapõõsaid. Kuna viljakas pinnas puudub, on seljandiku kõrgem osa sööti jäänud. Teeristist lõunas, Kabelimäe talu ümbruses on kruusa võetud 0,5-1 m sügavuselt. Vaid söödi lääne-edelaservas, vastu põllupiiri, võib algset pinnast kohati säilinud olla. Teeristist idas on samuti vanad kruusaaugud. Nende keskele jääb aga ca 10 m laiune ja 150 m pikkune tervelt säilinud ala, kus maapinnast kerkib esile suuri raudkive ja kasvab kuni 5 m kõrgusi kadakaid. Selles osas võib kalmistu olla säilinud. Ka teeristist põhja- ja lääne pool on vanad kruusaaugud ja paemurrud.
Kalmistust ida ja kagu poole jääb 2004. a suvel avastatud asulakoha kultuurkiht. See hõlmab kagu-loode suunas ca 750 m pikkuse ja maksimaalselt 200 m laiuse ala Kirimäe külatuumikust põhja pool põllul, ulatudes põhjas-kirdes maanteeni ja edelas kulgeb piir ca 150 m ida pool Taebla-Martna teed.

Sisestatud: 20.03.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis paikneb Kirimäe küla tuumikust ca 1 km loode pool, Taebla-Martna ja Taebla-Ridala teeristil Kabelimäe talu ümbruses, kagu-loode suunas ca 250 m pikkusel ja 200 m laiusel alal. Muistise täpsem suurus on ebaselge, sest koht on pikka aega olnud kruusaauguks ja paemurruks ning pealmine pinnasekiht suures osas ära veetud.

Sisestatud: 20.03.2009.

Mälestise ajalugu


Kabelimäelt leiti 1923. a kuulus Kirimäe aare (Schmiedehelm. Der Fund von Kirimäe in Estland- SMYA:1 Helsinki, 1924, lk 1-36). Samast Kabelimäe talust 35 m ida pool kaevas H. Moora 1923. a kruusavõtmisest terveks jäänud ala, kust leiti põletamata inimluid ja keskaegseid münte. Varem oli kruusavõtmisel leitud ka noorema rauaaja leide (A.Veitmann. Lääne-Nigula khk. Antikvaar-topograafiline kirjeldus. 1927.a, lk 6 ja 31)
Muistis on dateeritav ajavahemikku 6.-18. sajandini.

Sisestatud: 20.03.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestiste kaitsevöönd haarab nii kalmistu kui sellest ida-kagu suunas asuva asulakoha territooriumi.

Sisestatud: 20.03.2009.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 28.12.2014.