10152 Muistsed põllud
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Muistsed põllud |
|---|---|
| Mälestise registri number | 10152 |
| Registreeritud | Kinnismälestis |
| Arvel | 01.12.1997 |
| Registreeritud | 01.12.1997 |
| Mälestise vana number | 119-k |
|---|---|
| Liigitus | arheoloogiamälestis |
Määrused ja käskkirjad(1)
Inspekteerimised(1)
Inspekteerimise kuupäev: 08.04.09
Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets
|
Märksõna(1)
|
Arheoloogia, Tööpaigad, Muistsed põllud.
|
|
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
|
Mälestise kirjeldus Mälestis asub Metsa talu kagupiiril, taluhoonetest 400-580 m edelas, Tiigiotsa taluhoonetest jääb see 460-620 m läände. Hõlmab NS suunas 180 m pikkust ja OW suunas 160 m laiust lagedamat ala keset metsa. |
|
Üldinfo Viljelusmajandus sai Eestis alguse umbes 4000 aastat eKr. Esialgu tehti põldu aletades. Erinevalt pronksiaegsetest ja hilisematest põllusüsteemidest ei ole meie kõige varasematest põldudest maapinnal nähtavaid jälgi säilinud. Vanimad säilinud nn balti põllud pärinevad ajast u 1000 eKr. Tänapäeval on neist näha paarikümne sentimeetri kõrgused ja 3–4 m laiused kividest ja mullast kuhjatud põllupeenrad ja/või põllukivihunnikud. Nendel põldudel tehti ristikündi. Mõnevõrra hilisemad nn kelti põllud erinevad esimestest oma korrapära poolest: nende suurus määrati kindlaks juba enne esimest kündi. Ajaarvamise vahetuse paiku hakati põldude ümber rajama karjateid, kujunema hakkasid põlispõllud. Kui varasem põllundus põhines ühe- ja kaheväljasüsteemil, siis talirukki levimine tähendas põhimõttelist muutust: kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi arenemiseks. Lõuna-Eestis võis hilisrauaajal olla levinud aletegu, Põhja- ja Kesk-Eestis oli põllupidamine märksa intensiivsem ning võimalik, et nii mõnelgi pool rakendati ka kolmeväljasüsteemi. |