Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10153
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 64-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 19.01.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 19.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Muinasasula kultuurkiht on avastatud küla praeguses põhjaosas. Asula paikneb võrdlemisi kõrgel maal, hõlmates OW suunas vähemalt 170 m pikkuse ja NS suunas 150 m laiuse ala. Asula idapiir on kulgenud Peetri talust veidi ida pool, läänepiir arvatavasti madala võsastunud nõo idaservas Mälla talu ja Triko talu aseme vahel. Põhjapiir kulgeb küla ja külast põhja poole jäävate põldude piiril, lõunapiir kas kusagil Triko talu aseme ja end Tõnu ning Hansu-Uuetoa talude vahele jääval rohumaa kohal (kagu-loodesuunalisest teest paarkümmend meetrit põhja poolt). Võimalik, et asula kultuurkihti leidub veel ka nimetatud piirkonnast lääne pool, Mälla talu ümbruses. Asula on osaliselt põllulappide ja aiamaade all, osaliselt ka puudetuka ning võsa all. Kultuurkiht on hästi säilinud, selle paksus on erinev.
Asulakoht on avastatud Saamo Heldemaa poolt, leitud savinõukilde ja kivist valamisvorm (viimane säilib Ajaloomuuseumis).

Sisestatud: 19.11.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 28.12.2014.