Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 10154
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 141-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.03.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 13.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Kõik asulad on paiknenud suhteliselt kõrgel maal, kahel pool madalat, OW suunalist nõgu (nõos voolab süvendatud ja õgvendatud oja). I asula on asetsenud nõo põhjanõlval. Praegu on seal suhteliselt lage lõuna suunas madalduv põld. Muistise lõunapiiriks on õgvendatud oja, põhjapiir kulgeb sellest 100-kond m põhja pool. Idapiiriks on tee, läänepiir kulgeb sellest ca 70 m lääne pool (nõrka kultuurkihti võib leiduda ka teest idas). Põllul, asula läänepiiril, leidub 20 x 15 m suurune ja 2 m kõrgune kokkuveetud kivihunnik. Suhteliselt tumedas mullas leidub põlenud kive ja loomaluid.
II asulakoht paikneb põhja suunas madalduval lagedal põllumaal, OW suunas 30 m pikkuse ja 15 m laiuse kokkulükatud kivihunniku põhjaservas (arvatavasti ka kivihunniku all). Asula kultuurkihti leidub OW suunas 40 m pikkusel ja 20-30 m laiusel alal. Suhteliselt tumedas mullas leidub põlenud kive ja loomaluid. Kultuurkihi paksus on 40-50 cm.
III asulakoht paikneb kõrgel põllumaal, kahel pool teed ja hõlmab kirde-edela suunas 60 m pikkuse ja 50 m laiuse ala. Rätsepa talust jääb kultuurkiht 200-250 m ida poole. Muld on asula territooriumil suhteliselt hele ja sisaldab I ja II asulakihist hoopis vähem põlenud kive.
Kuna kõik asulad on künniga tugevasti kahjustatud, saab neid pidada vaid muistisena rahuldavalt säilinuiks
Kaitse alla kuuluvad kirjeldatud asulakohad ja nende lähim ümbrus, vähemalt 50 m kaitsetsoonina. Kõnealustes piirkondades on keelatud igasugused mullatööd (peale tavaliste põllutööde) ja prahi mahapanek. Edaspidi tuleks (spetsialisti valve all) ära vedada ja I ja II asulakoha juures paiknevad kivihunnikud.

Sisestatud: 13.03.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Tegemist on kolme väiksema, suhteliselt lähestikku paiknenud majapidamise asukohtadega.
I asula (majapidamise) kultuurkiht asub Koela küla tuumikust ca 800-900 m edela pool, Linnamäe-Koela teelt Mauru ja Rätsepa talude juurde viiva põllutee lääneservas ning hõlmab NS suunas ca 100 m pikkuse ja 50-60 m laiuse ala.
II asula (majapidamise) kultuurkiht asub Koela küla tuumikust 900-1000 m edela pool, Rätsepa talust 100-kond m kirde pool (I asulast 100-200 m kagus), hõlmates OW suunas 40 m pikkuse ja 20-30 m laiuse ala.
III asula (majapidamise) kultuurkiht asub Koela küla tuumikust 900-1000 m edela pool, Rätsepa talust ca 250 m ida pool, kahel pool Koela-Taebla teed ja hõlmab ca 50-60 m läbimõõduga ala.

Sisestatud: 13.03.2008.

Mälestise ajalugu


I asulakoht on avastatud S. Heldemaa poolt novembri algul 1983. a, kogutud keraamika asub Ajalooinstituudis.
II asulakoht avastati S. Heldemaa ja M. Mandel poolt 08.11.1983, leiud AI-s.
III asulakoht avastati S. Heldemaa poolt 10.04.1983, leiud AI-s.

Asulakohad dateeritavad ajavahemikku I aastatuhat kuni II aastatuhande I pool.

Sisestatud: 13.03.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Näidatud KKT juurde lisatud skeemil. Ühine kaitsevöönd kultusekiviga nr 10160.

Sisestatud: 04.08.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 28.12.2014.