Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht "Varetemägi"
Mälestise registri number 10155
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 92-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 11.08.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 13.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Muistise kultuurkiht paikneb suhteliselt kõrgel, loode suunas madalduval põllumaal, mis läheb üle soiseks heinamaaks. OW suunas hõlmab asula ca 140 m pikkuse ja NS suunas ca 100 m laiuse ala. Kultuurkihi paksus on asula territooriumil erinev, suurenedes loode suunas ja ulatudes soisel heinamaal 0,5 m-ni. Savinõukilde, savist tihendeid jms. Leidub asula lõunaosas vähe. Põlluharimisega on kultuurkiht läbi küntud. Hästi säilinuks tuleb seda aga pidada asula loodeosas.

Sisestatud: 13.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub Jaanuse talust 450-550 m põhja pool kahel pool Uugla - Lääne-Nigula teed, peamiselt sellest lääne pool.

Sisestatud: 13.11.2008.

Mälestise ajalugu


Mälestise kultuurkiht avastati Saamo Heldemaa poolt 1980. a. Kogutud savinõukillud asuvad Ajaloomuuseumis. Rahvasuus nimetatakse asulast lõuna poole jäävat kõrgendikku „Varetemäeks“. On kohalikelt teateid savinõukildude leidmise kohta.
Dateeritav II aastatuhande algusesse.

Sisestatud: 13.11.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 28.12.2014.