Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 10165
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.12.1997
Registreeritud 01.12.1997
Mälestise vana number 116-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne maakonna vaneminspektor, Kalli Pets

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 23.03.2009.

Mälestise kirjeldus


Maa-aluse kalmistu täpsemad mõõtmed ja ulatus selguks üksnes arheoloogilistel kaevamistel. Oletatavalt oleks see u 100 m läbimõõduga piirkond, mille keskele jääb metsamaja.
Muistis paikneb kõrgel põhja suunas laugelt madalduval liivase pinnaga seljandikul. Maapind on suhteliselt tasane, sellest kerkib teravalt esile vaid veskivare ala - u 20 m läbimõõduga ja keskelt 2,5 m kõrgune küngas metsamaja juurde viiva tee kaguservas. Veskist põhja pool on lage rohumaa, metsamaja ümbruses ja sellest lõunas kasvavad aga suured männid.

Sisestatud: 12.03.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis paikneb endise metsamaja ümbruses, endisest vallamajast 80 m lääne pool, hollandi tuuleveski asemest vahetult läänes. Muistise juurde saab Palivere kauplus-söökla juurest edelasse suundudes ja Hiie maja juurest (vana mantelkorstnaga hoone) mööda minnes. Nimetatud kauplusest jääb muistis umbes 280 m edelasse.

Sisestatud: 12.03.2007.

Mälestise ajalugu


Muistis on ilmselt dateeritav II aastatuhande keskpaika või II poolde.
Palivere inimeste andmeil on metsamaja ehitamisel välja tulnud inimluid. Midagi täpsemat ei teata.

Sisestatud: 12.03.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.
Riikliku kaitse alla kuulub kirjeldatud kalmistu 100 m läbimõõduga alal ja kaitsetsoonina 50 m laiune vöönd selle ümber. Kõnealusel alal on keelatud igasugused mullatööd ja prahi ning kivide kogumine.

Sisestatud: 12.03.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 28.12.2014.